"Vale jõuab selleks ajaks pool ilma läbi joosta enne, kui Tõde saab endale mahti püksid jalga tõmmata."Winston Churchill

Kiri Eesti Ekspressile

HANS H. LUIK
Eesti Ekspressi Kirjastuse AS
Narva mnt 11E
10151 Tallinn

Re: Pariisi protsess: tõde, kired ja raha

Mihkel Kärmas / Alo Lõhmus

Lp. Hans H. Luik

Teie ajalehes 9. juunil trükitud artikkel Pariisis peetava Estonia kohtuasja kohta pakkus huvitavat informatsiooni, kuid sisaldas mitmeid valesid fakte ning spekulatsioone. Kuna käsitletav teema on tähtis, leian järgmiste korrektuuride väljatoomiseks piisavalt põhjust.

• Just sel ajal, kui ELA liikmed täitsid oma aastakoosoleku valimisankeete, teatab Eesti Ekspress, et ELA on oma põhikirja alusel lagunenud. Keda pidid ELA liikmed rohkem usaldama? Enamus lugejaid usub, mida lehes kirjutatakse.

Kuigi loo autorid teadsid hästi, et ELA tegevus elustus pool aastat tagasi, just pärast Witte tagasiastumist, ning et pärast aastakoosoleku korraldamist läinuks ühingu töö tavapäraselt edasi, pidasid Kärmas ja Lõhmus tähtsamaks just vastupidist tõestada, lisades alusetut laimu organisatsiooni juhi aadressil. Järgnevad nopped kõlavad justkui mingist odavast tabloidist:

"...ELA on kriisis ja ähvardab laguneda...", "...eestlanna võib olla Rootsi sõjaväeluure agent", "ELA laguneb omaenda põhikirja kohaselt 11. juunil...", "..kohtuprotsessi sisuline arutelu ähvardab tõsiselt takerduda, kui omaste ühendus jalgu alla ei võta", " Pariisi kohus otsustab, kas ELA aastakoosolek on juriidiliselt pädev," jne., jne.

Eesti Ekspress saavutab oma artikliga sama efekti kui ebatõdedega opereeriv Henning Witte, kes  püüdis juba märtsi lõpus ELA-le surmahoopi anda, teatades Rootsis elavatele liikmetele Kaskeli selja taga, et ühing on lagunenud. (Seda kaks kuud enne ELA väljakuulutatud aastakoosolekut).

Teie ajakirjanikele oli väga selge, et Witte ei soovi ELA olemasolu, kuna oli ühingu üle kontrolli kaotanud. Aasta algul ilmnes, et oma tõsise töösuhte Schmilliga oli ta ära rikkunud juba aastaid tagasi! Väga oluline on mõista, et Witte kuritahtlik tegevus on Pariisi protsessi käiku pärssinud. Tema tagasiastumine 11. jaan. 2004 andis omastele lõpuks võimaluse ohjad enda kätte haarata. Ebaaususe ja valedega laveeriv Witte on teinud kõik, et vältida oma tegevusest aruandmist. Kui pole ELA-t, pole ka vaja kellelegi seletusi jagada.

Teadmata ELA reegleid, lasevad Kärmas ja Lõhmus endid ninapidi vedada, võimendes Witte soovi: "ELA laguneb omaenda põhikirja kohaselt 11. juunil...", kusjuures Witte neelas mõnuga alla lause teise poole "...kui kaks aastat pärast organisatsiooni loomist ei ole aastakoosolekut toimunud". Sellepärast teeb ta koosoleku juriidilise pädevuse küsimusest nii suure numbri.

Artikli autoritel õnnestub jätta mulje, nagu ei tunneks Kaskel oma organisatsiooni põhikirja, mille § 8 lõpeb järgmiselt: "Aastakoosolekut võib isegi pidada telefonikonverentsina või interneti teel."

Sellise reegli kirjutas põhikirja sisse Witte, millest ta omakasu silmas pidades eelistab loo autorite ees vaikida. Tema peab tähtsmakas rõhutada, et "ELA põhikirja 8. paragrahvi kohaselt peab toimuma reaalne koosolek". Iseenesest sellist lauset reeglites pole. Demokraatia mõttes otsustas Kaskel korraldada aastakoosoleku e-maili ja kirja teel. Nii oli kõigil liikmetel 13 maalt võrdne võimalus hääletamisest osa võtta.

• Kärmas ja Lõhmus lähevad kaasa Witte väljamõeldisega nagu oleks ELA kriisis. Pole vähimatki kahtlust, et kriisis on hoopis Henning Witte. Tema meeleheitliku tegevuse põhjuseks on fakt, et ta on kaotamas jalgealust Pariisi protsessil osaleda, seega ilma jäädes oma unistuste 20%-st võimalikust lõppkompensatsioonist. Seda võib ta saada ainult nendelt omastelt, kes teda volitavad ennast esindama. Pariisi kohtu dokumentides pole Witte aga kunagi kirjas olnud; ta on istunud kohtusaalis nagu iga teine pealtvaataja.

Ajakirjanikud Kärmas ja Lõhmus otsustavad oma artikli üles ehitada just ELA väidetavale kriisile, tehes sellest lausa artikli juhtlause!

"...ELA on kriisis ja ähvardab laguneda, sest väidetavalt riisusid usaldusisikud miljoneid."

Lahkhelid ELA juhatuses ei olnud põhjustatud mitte vanast kroonilisest rahaküsimusest, mis asjaosalistele ammu teada, vaid otseselt Witte vahelesegamisest juhatuse töösse pärast oma tagasiastumist.

Igal organisatsioonil võib ette tulla probleeme. ELA juhatus seisis pool aastat tagasi raske küsimuse ees, kui Witte nõudis 85% liikmete protsessist väljaviskamist (millele juhatus üksmeelselt vastu seisis). Vastasel korral ähvardas ta Pariisi protsessi täieliku kokkuvarisemisega, millel ei olnud mingit tõepõhja all.

Witte oli äkitselt huvitatud ainult nende rootsi klientide esindamisest, kes olid laevahuku ajal kindlustatud, sest neil on kohtukulude katteks alles veel üle 13 miljoni krooni.

• Kärmas ja Lõhmus püüavad luua absurdse seose Pariisi protsessi sisulise arutelu takerdumise ja ELA käekäigu vahel, konstateerides:

"...Teisalt ähvardab 852 inimese surma toonud katastroofi sisuline arutelu kohtus tõsiselt takerduda, kui ohvrite omaste ühendus jalgu alla ei võta."

Kohtuprotsessi sisulisel arutelul ei ole ELA-ga mingit seost. Ühing on loodud selleks, et lihtsustada advokaatide- ja omastevahelisi suhteid.

Kohtuasja sisuline arutelu pole aga veel kohtuniku ette jõudnudki tänu vastaste kavalale venitamistaktikale. Kui üks olulisemaid süüdistatavaid, Rootsi Meresõiduamet, nende enda palvel kohtuniku poolt aastaid tagasi protsessist vabastati, vaikiti see maha nii ajakirjanduse kui Witte poolt!

• Kärmas ja Lõhmus avaldavad veel ühe väljamõeldise, kui seavad ELA juriidilise pädevuse ühtäkki Pariisi protsessi otsustada.

"Kas Kaskeli poolt kirja ja interneti teel läbi viidav ELA aastakoosolek on juriidiliselt pädev, selgub hiljemalt 6. septembril..."

Nagu teate, otsustatakse Pariisi protsessil Estonia huku ümber seotud küsimusi, mitte kas mingi omaste ühing on pädev või mitte. 6. septembri peale lükati kohtuasja arutelu edasi põhjusel, kuna süüdistatavad jätsid 24. mail kohtusse tulemata ja samas ka läkitamata kohtunikule oma kirjalikud seisukohad.

Missugusest allikast on võetud fakt, et omastel on aega Schmillile volikirjade andmiseks ainult 6. septembrini? Sellist ultimaatumit pole keegi esitanud. Schmillil piisab protsessi edasiviimiseks ka ainult ühest mandaadist.

• Kärmas ja Lõhmus saavad kaasosalisteks Kaskeli laimamises, kui otsustavad anda kõlapinda Witte spekulatsioonidele. Peatudes pikalt Witte alusetutel süüdistustel nagu töötaks ELA juht Rootsi luures, sugesteerivad nad edukalt lugejasse vähemalt paar kahtluseiva.

"Witte sõnul hakkas ta aga peagi saama vihjeid selle kohta, et eestlanna võib olla Rootsi sõjaväeluure agent ... Tema meililistis Rootsi ohvrite ja ELA liikmete tarvis on kahe inimese aadressid, kes ei kuulu ELAsse," räägib Witte. Tema sõnul kuuluvad need isikud hoopis Rootsi luure ridadesse, kusjuures üks neist on endise skandaalse ohvriteesindaja Benderuse sugulane (täpsemalt, tema naise vend ja endine DIS-i kassapidaja Allan Sooman, kes kaotas õnnetuses mõlemad vanemad - H.K. kommentaar).

Esiteks oli kiri määratud kõigile protsessi liikmetele, mitte eksklusiivselt ELA liikmetele. Veenduge selles klikkides http://www.elaestonia.org

Teiseks, kellena mitmed sajad ühingu liikmed töötavad ja millega tegelevad, ei tohiks saada mingiks lakmustestiks Kaskeli usaldatuse määramisel.

• Et protsessist osavõtjatele muret juurde tekitada, lisavad autorid omalt poolt veelgi õli tulle. Küsimuse, kas protsessi kaotamise korral peavad eestlased hüvitama kostjate kaitsekulud, jätavad nad kannatanutele peavalu tekitamiseks artikli viimase lausena õhku rippuma.

Nii advokaat Tehver kui ELA esindaja Kaskel oleksid võinud sellele lihtsalt vastata Schmilli sõnadega: "Teoreetiliselt on võitjatel võimalik nõuda kaitsekulude hüvitamist, kuid praktikas oleks selliste rahade sissenõudmine hukkunute omastelt võimatu."

Lugupidamisega,
Helje Kaskel

cc:

• Sulev Vedler, Magneti toimetaja
• Tiina Kaalep, Eesti Ekspressi peatoimetaja
• Mihkel Kärmas, Eesti Ekspressi ajakirjanik
• Alo Lõhmus, Eesti Ekspressi ajakirjanik
• Jaanus Tehver, Tehver & Partnerid
• Ülo Veide & Sirje Piht, Estonia Tegelike Hukupõhjuste Väljaselgitamise Mittetulundusühing
• Raivo Hellermaa, Memento Mare esimees